Mardikapoiss. M.G. Leonard

Kui Darkuse isa, doktor Bartholomew Cuttle, kaob Loodusloomuuseumis lukustatud ruumist, on kõik juhtunust hämmingus ja häiritud. Kuid ajalehed kaotavad loo vastu kiiresti huvi, politsei paneb juhtumi aga kalevi alla. Darkus peab üksi lahendamata isa kadumise loo. Appi tulevad talle tema kaks parimat sõpra, Bertolt ja Virginia. Üsna juhuslikult saab Darkus endale ka lemmiklooma, mitte koera ega kassi, vaid Baxteri, üsna ebatavalise, lausa hamsteri suuruse mardika. Baxter on vägagi arukas ning tal on mitusada sõpra. Darkus avastab peagi, et need mardikad on kõike muud kui tavalised. Nad on imelised ja intelligentsed superisendid ning võivad olla võtmeks tema isa leidmisel. Kuid putukaid ohustab häving, sest ringi liigub Lucretia Cutter (üsna sarnane Cruella De Vil’ile, tegeleasele raamatust raamatu „101 dalmaatsiakoera“), kellel on murettekitav huvi mardikate vastu ja sugugi mitte õilsad plaanid nende suhtes. Tema ongi Darkuse isa on oma vanglasse luku taha pannud! Mardikad ja lapsed ühendavad oma jõud, et päästa härra Cuttle'i ja teha lõpp Lucretia hirmutöödele. M.G. Leonardi raamat ei paku üksnes põnevat ja mõnusat musta huumoriga vürtsitatud lugemiselamust, vaid heidab pilgu mardikate maailmale. Te saate tuttavaks suure hulga erinevate eksootiliste mardikatega, kes ka kõik tõeliselt olemas on. Leonard segab loodusteadust, uljaid seiklusi ja salasepitsusi ning tulemuseks on midagi palju enamat kui lihtsalt lugu mardikatest. Raamatu lõpus on väike entomoloogia sõnastik. Mardikapoiss on triloogia esimene raamat.

Soovitame:

Kollivalve
 
Kollivalve
Kaasahaaravalt ja südantsoojendavalt kirja pandud lugu kolmelapselisest perekonnast, kelle ema on saanud tasuta tuusiku Lapimaale ja isa hoopiski kuskil kaugel tööreisil. Tänu sellele, et perekonnal on vaja lapsehoidjat, antakse neile võimalus osaleda salajases katses, mille abil uuritakse uusi võimalusi koduste majapidamistööde tegemiseks. Neile saabub koduabiline, kes on koolitatud poolinimene, rahvapäraselt koll, tema erialaks on laste- ja koduhoid, kelle…
Liesl ja Po
 
Liesl ja Po
Liesl elab tillukeses ärklitoas, kus kuri võõrasema hoiab teda luku taga. Tüdruku ainsad kaaslased on varjud ja hiired – kuni ühel õhtul ilmub pimedusest vaim. See on Po, kes tuleb teispoolsusest. Nad mõlemad on üksildased, kuid kahekesi ei tunne nad enam end nii väga üksikuna. Samal õhtul peab alkeemiku õpilane Will kohale toimetama tähtsa saadetise.…

Ilmub järgmisena: Michael Ende. MOMO

Lugu tüdrukust nimega Momo, orvust, kes on seadnud end sisse nimetu linna lagunenud amfiteatris. Momol on eriline võime – tema juuresolekul muutuvad murekoormad kergemaks, lahkhelid saavadd lahenduse ja kujutlusvõime saab tiivad. Momo maailm satub hädaohtu, kui linna ilmuvad hallid härrad, üleni halli riietatud, peas ümmargused kõvakübarad. See on nagu hääletu ja märkamatu vallutus, mis päev-päevalt sügavamale tungib ja mille eest keegi ennast kaitsta ei püüa, kuna keegi seda õieti ei märkagi. Hallid härrad lubavad inimestele, kes elavad pidevalt kiirustades ning hoiavad oma aega Aja Hoiukassas, jõukust ja edu. Momo mõistab, et hädaohus on kõige tähtsam, elu, ja ta asub teekonnale, et nurjata ajavaraste ettevõtmine. Aja mõõtmiseks on küll kalendrid ja kellad, aga need ei tähenda midagi, sest igaüks teab, et üksainus tund võib tunduda nagu igavik, vahel võib see aga ka hetkena mööduda – olenevalt sellest, mida sel tunnil läbi elatakse. Sest aeg on elu. Ja elu elab südames. Saksa kirjaniku Michael Ende muinasjutt-romaani on müüdud nüüdseks üle seitsme miljoni eksemplari ning see on tema rahvusvaheliselt kõige edukam teos. Ende on aidanud kirjutada sellest ka samanimelise filmistsenaariumi ja loonud ooperilibreto. Eesti keeles ilmus „Momo“ esmakordselt 1994. aastal, ilmunud on ka „Ilma lõputa lugu“ (1996), „Satanakardinalkohõlepusapörgulikvõlujook ehk Vunšpunš“ (2002) ja „Simm Nööp ja vedurijuht Luukas“ (2004).